Kohaliku omavalitsuse roll kampaanias

Kohaliku omavalitsuse kohustused pakendijäätmete käitlemisel tulenevalt:

Pakendiseadusest

Pakendiseaduse §15 sätestab kohaliku omavalitsuse organi kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel:

(1) Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

Seaduse § 26 lg 5 paneb kohaliku omavalitsuse organile kohustuse teostada järelevalvet oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle. [muudatuste eelnõust]

Kohalikul omavalitsusel on vastavalt §18 lg 2 õigus osaleda pakendikomisjoni töös, mille ülesanne on koordineerida pakendiseadusest tulenevate eesmärkide saavutamist, olles keskkonnaministrile nõuandev organ pakendi- ja pakendijäätmepoliitika kujundamisel ning taaskasutusorganisatsiooni akrediteerimisel. Pakendikomisjoni moodustab keskkonnaminister asjaomaste ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, Keskkonnainspektsiooni, Tarbijakaitseameti, Tervisekaitseinspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduameti, pakendiettevõtjate, keskkonnaorganisatsioonide ja jäätmekäitluse erialaliitude esindajatest ning eriala asjatundjatest.

Jäätmeseadusest

Jäätmeseadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega.

Seaduse § 12 kohustab kohalikku omavalitsust arendama oma haldusterritooriumil jäätmehooldust, mis tähendab jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset

Seaduse §31 kohaselt korraldab kohalik omavalitsuse organ jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Jäätmeseaduse §42 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava olemuse ning käsitletavad valdkonnad, mille hulka kuuluvad ka jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamine koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa ning jäätmehoolduse rahastamine.

Üks olulisemaid kohustusi kohalikule omavalitsusele seoses jäätmetega tuleneb Jäätmeseaduse §66, mis sätestab, et kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.

Lisaks kohustuslikule olmejäätmete kogumisele ja veole on kohalik omavalitsus kohustatud seaduse §70 alusel korraldama jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.

Igal kohalikul omavalitusel on kohustus kehtestada oma territooriumi jäätmehoolduse korraldamise eesmärgil jäätmehoolduseeskiri. Seaduse §71 sätestab, et eeskiri sisaldab muuhulgas:

• korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded [sellesse hulka kuuluvad ka pakendijäätmed];
• jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilisi nõudeid, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine;
• jäätmete kogumiskohta või -kohtasid, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
• järelevalve korraldust jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.

Jäätmeseadus sätestab ka nõuded tootjatele ja jäätmevaldajatele jäätmehoolduse korraldamiseks. Pakendijäätmetega on muuhulgas seotud üldnõuded jäätmetekke vältimiseks ja tekkivate jäätmete liigiti kogumiseks.

Seaduse § 21 lg 1 kohustab rakendama kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 punkt 2 sätestatule tuleb nende eesmärkide saavutamiseks „kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.”

Jäätmetekke vältimiseks peab tootja toote valmistamisel võimalikus suures ulatuses hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning edendama teisese toorme kasutamist toodetes. Toodetest tekkivate jäätmete taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toote kavandamisel ja projekteerimisel. (Jäätmeseadus § 24 lg 1 ja 3 põhjal).

Jäätmeseaduse § 30 sätestab jäätmete taaskasutamise põhimõtted:

(1) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

(2) … taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena.

Ülaltoodud põhimõtted kajastuvad ka pakendiseaduse § 13 kehtestatud pakendi valmistamise ja kasutamise üldnõuetes.

Kohaliku omavalitsuse roll pakendijäätmete käitlemisel on ühelt poolt suunav ja korraldav – pakendijäätmete käitlemise arengusuunad ja nõuded pannakse kirja jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ning tehakse koostööd pakendiettevõtjate, akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonidega ja jäätmekäitlejatega võimalikult efektiivse süsteemi saavutamiseks. Seda teemat käsitletakse juhendis edaspidi põhjalikumalt.

Teiselt poolt on kohalikule omavalitsusele pakendiseadusega antud järelevalve funktsioon. Pakendiseaduse § 26 lg 5 paneb kohaliku omavalitsuse organile kohustuse teostada järelevalvet oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle. Samuti on kohaliku omavalitsuse organil pakendiseaduse § 26 lg 2 alusel õigus teostada järelvalvet pakendiseaduse täitmise üle laiemalt vastavalt keskkonnajärelvalve seadusega kehtestatud korrale. Linna- ja vallavalitsusel on õigus kontrollida pakendiettevõtjate ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud isikute tegutsemiskohti ning raamatupidamise ja teisi pakendi ja pakendijäätmete arvestuse aluseks olevaid dokumente (§ 26 lg 3). Järelevalve teostamisel tehakse koostööd teiste pädevate organisatsioonidega, kelleks on Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Tervisekaitse-inspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet.

Pakendijäätmete kogumisel on väga oluline roll ka lõppkasutajal ja –tarbijal. Pakendiseaduse § 20 lg 4² järgi on ”lõppkasutaja või tarbija kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõutele”. Selle sätte toimiseks on oluline koostöö kõikide osapoolte vahel, eelkõige tarbijate teavitamisel pakendijäätmete üleandmise võimalustest ja nõuetest.