Korduma kippuvad küsimused

Pakendiettevõtja

Pakend

Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja tagasivõtmise võimalused

Tagatisrahasüsteem ja tagatisrahaga koormatud pakendid

Pakendijäätmete taaskasutamine

Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine

Pakendiaktsiis

Pakendiettevõtja

Kes on pakendiettevõtja?

Isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, on pakendiettevõtja.
Isik, kes impordib ehk veab sisse (Eesti turule) pakendatud kaupa, on pakendiettevõtja.
Isik, kes müüb (sh edasimüüja) pakendatud kaupa Eestis, on pakendiettevõtja.

.Pakendi taaskasutussüsteem toimib Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhimõtteid arvestades:

· saastaja-maksab-põhimõte – jäätmetekitaja katab jäätmekäitlusega seotud kulud;

· tootja-vastutuse-põhimõte – ettevõtjad (toote valmistajad, maaletoojad, levitajad) peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates valmistamisest kuni jäätmeks muutumiseni. Tootjad katavad tootest tekkinud jäätmete käitluskulud.

Toote turule laskmine on tegevus, millega toode tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või (oma tarbeks) kasutusele võtmiseks.

Tulenevalt eeltoodust on saastaja ettevõte, kes pakendab kaupu või veab sisse pakendatud kaupu, mitte tarbija, kes kaupu ostab/tarbib. Seega on kaupu pakendav ja sisse vedav ettevõte kohustatud ka finantseerima pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise taaskasutamise eesmärgil.

Millised on pakendiettevõtja kohustused?

· Pakendiettevõtja, kes müüb oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale peab neilt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed.

· Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi.

· Pakendiettevõtja, kes ise ei müü oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab tagama oma kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtu lõppkasutajalt või tarbijalt.

· Kaupade puhul, mille pakendile on kehtestatud tagatisraha, peab pakendiettevõtja tagama, et tagatisraha oleks lisatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel ja tagasiarvestused tehakse iga tagastamistehingu käigus.

· Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogused taaskasutama selliselt, et pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud.

· Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab esitama kord aastas riiklikule pakendiregistrile auditeeritud andmed tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendite koguste ja nendest tekkinud pakendijäätmete taaskasutamise kohta.

· Hulgi- ja/või jaemüüjatel (näiteks kauplused) on kogumise ja taaskasutamise kohustus nende pakendite osas, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel (näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salati- jm karbid, kaubaga kaasa antavad kile- jm kotid).

Mitmed loetletud kohustused võib üle anda akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.

Pakend

Mis on pakend?

· Pakendi peamine funktsioon on kaitsta kaupa teekonnal tootjast tarbijani.

· Pakendit kasutatakse kauba hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja/või esitlemiseks.

· Pakendiks loetakse ka samadel eesmärkidel kasutatavaid ühekorratooteid.

Mida silmas pidada kaupade pakendamisel?

· Mõtle hoolega, ehk näeb kaup atraktiivne välja ka vähem pakendimaterjali kasutades. Seega, püüa vältida liigset pakendamist.

· Eelista võimalusel korduskasutuspakendit.

· Kasuta keskkonnasõbralikke materjale, mida on võimalik materjali ringlussevõtuna uuesti taaskasutada või keskkonda minimaalselt saastades põletada energia saamise eesmärgil.

Kuidas liigitatakse pakendeid?

· Sõltuvalt kasutuskordadest:

· korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud kasutada oma esialgsel otstarbel mitmeid kordi;

· ühekorrapakend – kasutatav pakendina ainult üks kord.

· Lähtudes otstarbest:

· müügipakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa;

· rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale, kasutatakse kaupade kaitsmiseks või käsitsemise lihtsustamiseks; rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;

· veopakend – mõeldud teatud arvu kaubaühikute käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi.

· Pakendimaterjalide liikide järgi: klaas-, plast-, paber- ja papp-, metall-, puit- ja muust materjalist pakendid

Millisel juhul on pakendimärgistamine kohustuslik?

Vasavatalt pakendiseaduse § 23 on kohustuslik kanda pakendile või etiketile tagatisraha suurus ehk pant. Üleriigilist tagatisrahasüsteemi haldava Eesti Pandipakend OÜ pandimärgid on kehtestatud keskkonnministri 15. aprilli 2005. a määrusega nr 24 „Pakendi tagatisraha suuruse märgid“.

Millist märgistust on veel soovitav kasutada pakenditel?

Euroopa Liidus on kasutusel ühtne pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem (lühendid ja numbrid), mis on kehtestatud Euroopa komisjoni otsusega 97/129/EÜ. Lühendite ja/või numbrite kandmine pakendile on vabatahtlik, samuti puudub selleks kokkuleppeline tähistus (levinud on kolmest noolest kolmnurga märk). Pakendimaterjali märgistus lihtsustab pakenijäätmete käitlemist taaskasutamise eesmärgil.
Samuti on soovitav kasutada pakendimärgistust, mis viitab taaskasutusorganisatsiooni kogumise ja taaskasutuse teenusele/litsentsile.
Rahvusvaheliselt on laialt levinud pakenditel kasutada Rohelise punkti taaskasutusorganisatsiooni PRO EUROPE märki. Kuna nimetatud organisatsiooni esindajad on paljudes riikides ka välja pool Euroopat, on paljud tootjad liitunud just selle taaskasutusorganisatsiooniga ja andnud üle oma taaskasutuskohustused „rohelise punkti“ süsteemile. Eestis on PRO EUROPE liikmeks ja selle märgi ainuesindajaks MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Soovitav on kõigil „rohelise punkti“ märgiga tähistatud kaupade maaletoojatel ja importijatel kasutada pakendite taaskasutuskohustuse täitmiseks „rohelise punkti“ süsteemi Eesti esindaja teenust/litsentsi. Rohelise punkti märgiga tähistatud pakendatud kaupade tootjad on usaldanud PRO EUROPE'it oma pakendijäätmete taaskasutamiseks, kuid selliselt tähistatud kauba pakendid ei taga automaatselt taaskasutuse kohustuste täitmise tagamist Eesti territooriumil.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja tagasivõtmise võimalused

Millised võimalused on pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks ja tagasivõtuks?

· Pakendeid ja pakendijäätmeid võib koguda oma kaupade müügikohtades ja/või müügipiirkonda arvestades tehes seda ise, näiteks müüja kaasabil.

· Pakendijäätmeid saab koguda taaskasutusorganisatsiooni loodud üle-eestilise konteinervõrgustiku kaudu, sõlmides selleks nendega vastava lepingu ja tasudes kogumisega seotud kulud vastavalt ettevõtte poolt Eesti turule lastud pakendite koguste järgi.

· Pakendeid ja pakendijäätmeid saab koguda tagatisrahasüsteemi kaudu. Selle meetodi eelised on pakendite täielik sortimine tagasivõtu kohas, tagatisraha motiveeriv funktsioon tarbijat pakend tagastada ja täpne ülevaade pakendi ning pakendijäätmete koguste kohta.

Kellele sobib ise koguda pakendijäätmeid?

· Ise saab edukalt koguda oma tarbeks kasutatud kaupade pakendijäätmeid (tooraine) või tarnides kauba lõppkasutajale ise kätte.

· Samuti saab ise koguda, kui müügipiirkond on väikesel territooriumil (näiteks toimub müük lõpptarbijale ühes kaupluses või vallas).

Kuidas koguda ise oma müügipakendi ja -pakendijäätmeid?

· Oma tarbeks kasutatud kaupade pakendijäätmed tuleb lihtsalt kokku koguda ja suunata taaskasutamisse.

· Tarnides kaupa lõppkasutajale ise kätte, saab võimalusel võtta pakendi kohe kaasa või järgmise tarne korral koguda tekkinud pakendijäätmed. Selline kogumisviis sobib paljude rühma- ja veopakendite puhul, eriti korduvkasutatavaid pakendeid kasutades (tööstustesse tooraine müügi, jaemüüjatele ja teenidusasutustele kaupa tarnides jms). Samuti juhtudel, kus kauba müügiga kaasneb ka selle paigaldus lõppkasutajale sobivasse kohta (seadmed, ehitusdetailid, mööbel jms).

· Väga spetsiifilist kaupa turustades või väikesel territooriumil (ühes müügikohas) kindlale lõpptarbijast kliendigrupile kaupu müües on samuti sobiv koguda pakendijäätmed ise. Selleks tuleb müügikohta paigaldada kogumiskonteinerid, kuhu tarbija saab jätta pakendijäätmed. Samuti on lihtne koguda ka väikese hulga kindlate müügikohtade korral lõppkasutajatelt korduvkasutatavaid pakendeid, paludes neil need tagastada vabatahtlikult või motiveerida neid seda tegema pakendiettevõtte enda poolt loodud tagatisrahasüsteemi abil. Selline kogumisviis on sobilik näiteks taludele, samuti väga väikese kaubaturuga ehk tarbijaskonnaga kindlate kaupade (näiteks spetsiifilised harrastuskaubad) tootjatele, kes müüvad oma kaupu ise lõpptarbijale.

Kellele saab oma pakendi kogumise ja tagasivõtu kohustuse üle anda?

· Tulenevalt pakendiseadusest saab pakendiettevõtja oma pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuse üle anda ainult keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.

· Seadus ei võimalda delegeerida oma pakendite kogumise kohustusi näiteks jäätmekäitlejale, küll aga võimaldab enda poolt kogutud pakendijäätmed anda taaskasutamiseks sobivale jäätmekäitlejale. Selle seaduse sättega toetatakse nende pakendiettevõtjate huvi, kellel on sarnased kogumisvõrgustike vajadused ning soovivad täita pakendiseadusest tulenevaid kohustusi ühiselt. Koondumine ühe organisatsiooni alla, kes on loonud üleriigilise kogumisvõrgustiku annab igale pakendiettevõtjale võimaluse minimeerida pakendijäätmete kogumisega ja taaskasutamisega seonduvaid kulusid, samas luues tarbijale kättesaadavaima kogumisvõrgustiku.

Millistel juhtudel on kasulikum tagasivõtu kohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonile?

Valdaval osal pakendiettevõtetest on otstarbekam anda kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile. Kindlasti kuuluvad nende hulka ettevõtted, kes turustavad oma kaupu jaemüügis ehk kauplustes ja marketites. Näiteks ei ole ettevõtetel, kes turustavad üle Eesti toidu- või esmatarbekaupu, otstarbekas koguda pakendeid ja pakendijäätmeid ise. Tihti on seda ka võimatu teha. Pole mõeldav koguda piimapakke või hambapasta tuube, mida tarbitakse koduses majapidamises iga kodaniku käest eraldi kokku. Ebatõenäoline on ka see, et selliste kaupade puhul on tarbija motiveeritud selle tagastamiseks müügi kohta. Iseasi, kui tegemist pandiga pakendiga, mille eest tarbija saaks oma raha tagasi.

Kuidas toimub pakendijäätmete kogumine ja tagasivõtt läbi taaskasutusorganisatsiooni?

Taaskasutusorganisatsiooni funktsioon on koondada ettevõtete ressursid, millega korraldada ühiselt ja väiksemate kuludega pakendijäätmete kogumine ja taaskasutsmine. Enamik ettevõtteid müüb oma kaupu üle Eesti. See eeldab ettevõtetelt korraldada pakendite ja pakendijäätmete tagasivõttu tarbijalt üleriigiliselt. Mõeldav ei ole, et iga toidu- ja igapäevakaupu müüv tootja, maaletooja ja importija rajab ise pakendikogumispunktid. Otstarbekas on koguda sarnaste toodete pakendeid ja sarnaseid pakendeid ühe kogumissüsteemi abil. Sellise süsteemi moodustab taaskasutusorganisatsioon.
Kogumist reaalselt teostavad tagatisrahaga pakenditel kauplused ja teistel pakenditel jäätmekäitlejad pakendikonteinervõrgustiku ning kogumispunktide abil.

Tagatisrahasüsteem ja tagatisrahaga koormatud pakendid

Millistele pakenditele on kehtestatud tagatisraha?

Vastavalt pakendiseaduse § 21 on kehtestatud tagatisraha õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi klaasisist ja plastist korduskasutuspakendile ning klaasist, plastist ja metallist ühekorrapakendile. Piiritletud on ka pakendi suurus, millele tagatisraha kehtestatakse. Pakenditele, mis on suuremad kui 3,0 liitrit ja väiksemad kui 0,1 liitrit ei ole tagatisraha kohustuslik. Karastusjookide mõiste on defineeritud Rahandusministri 3.märtsi 2005.a määrusega nr23 „Karastusjookide nomenklatuur vastavalt EÜ Nõukogu määrusele2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ningühise tollitariifistiku kohta“.
Keskkonnaministri poolt on kehtestatud ka tagatisraha suurus, mis on vastavalt pakenditüübile 0,5 krooni või 1 kroon.
Üleriigilist karastusjookide- ja vähese alkoholisisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi korraldab keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend OÜ.

Kas on võimalik kehtestada tagatisraha ka muudele pakenditele?

Seadus ei keela kasutada tagatisraha mõne muu pakendiliigi kui karastusjookide ja vähese alkoholisisaldusega jookide pakendi kogumiseks. Otstarbekas on see eriti korduskasutuspakendi kogumisel.

Milliseid eeliseid annab pakendite ja pakendijäätmete tagatisrahasüsteemi kaudu kogumine?

Tagatisrahasüsteemi peamiseks eeliseks loetakse pakendite ja pakendijäätmete väga kõrget tagastusprotsenti. Tänu rahalisele stiimulile koguvad elanikud suure hulga pakendeid kokku ja toimetavad kogumispunktidesse. Eriti oluline on tagastusprotsent korduskasutuspakenditel, et tagada võimalikult suur eluiga pakendile.
Häid tulemusi annab tagatisrahasüsteemil põhinev kogumissüsteem madalama keskkonnateadlikkusega riikides ning ka hõreasustatuspiirkondades, kus pole võimalik välja arendada piisava tihedusega kogumiskonteinerite võrgustikku.

Kes võib luua oma tagatisrahasüsteemi?

Iga pakendiettevõtja võib luua oma tagatisrahasüsteemi kogumaks enda poolt turule lastud pakendeid. Kui kaupa turustatakse üle Eesti jaemüügis on selline üksik ettevõtte süsteem ilmselt üsna kulukas. Võimalik on teha tagatisrahasüsteem sarnaseid tooteid müüva ja/või sarnaseid pakendeid kasutavate ettevõtete koostöös. Näiteks kohustusliku pakendite tagatisrahaga karastusjookide tootjad on asutanud vastavat tagatisrahasüteemi haldava taaskasutusorganisatsiooni süsteemi. Seega oleks majanduslikult kasulikum karastusjoogi tootjatel-turustajatel kasutada nimetatud taaskasutusorganisatsiooni. Paralleelsed tagatisrahasüsteemid teeksid mõlemad topelt tegevust, mis tooks kaasa ka topelt kulud.

Pakendijäätmete taaskasutamine

Millised on pakendijäätmete taaskasutamise viisid?

Põhimõtteliselt on kaks varianti pakendijäätmete taaskasutamiseks jäätmepõletus energia-soojuse saamise eesmärgil ja materjaliringlussevõtt. Viimase alaliigiks võib pidada ka biolagundamist (näiteks biolagunev kile, paber). Eelistada tuleks taaskasutusvõimalusi, kus pakendijäätmetest toodetakse toorainet (näiteks eriti sobivad pakendimaterjalid selleks on metall ja klaas).

Kas ettevõte saab pakendijäätmed ise taaskasutada?

Saab küll, kui on tegu sellist tüüpi pakenditega, mida on ise kerge tarbijalt kokku koguda. Tõenäolisem on seda teha selliste pakenditega, mille materjal on taaskasutatav jäätmepõletuse teel. Kuid välistada ei saa ka pakendijäätmete tooraineks ümbertöötlemist. Ise taaskasutamine tähendab seda, et enda poolt turule lastud pakendite jäätmed kogutakse kokku ise ja need taaskasutatakse oma tootmistegevuses vms.

Kuhu ja kellele anda enda poolt kogutud pakendijäätmed taaskasutamiseks?

Vastavalt pakendiseaduse § 16 on ettevõttel võimalik üle anda pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustus ainult keskonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.
Samas võib ettevõttel olla sageli lihtne ise koguda oma pakendit tagasi (näiteks rühma- ja veopakendit või B2B müügipakendit). Sellisel juhul saab kogutud pakendijäätmed üle anda taaskasutamise eesmärgil ainult vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja peab vastava tehingu toimumise kohta andma ettevõttele dokumendi, mis tõendab pakendijäätmete üle andmist materjaliringlussevõtu või energiataaskasutuse eesmärgil. Dokument peab kajastama ka üle antud pakendijäätmete tüüpi, materjaliliiki ja kogust (kilogrammides või tonnides).

Kas pakendijäätmete tavakodanikule põletuseks andmine on ka taaskasutamine?

Pakendijäätmeid, eriti puitpakendeid (näiteks euroalused) millel on kütteväärtus, on sageli tahetud anda oma töötajatele või müüa elanikele küttematerjaliks. Iseenesest pole selles midagi halba, kuid ettevõtte taaskasutuskohustus jääb täitmata. Neid pakendijäätmeid, millest on sel teel vabanetud, ei saa näidata aruandluses kui taaskasutatud pakendijäätmeid. Elanikel puudub vastav jäätmeluba ja reaalne taaskasutamine pole tõendatav.

Kes taaskasutab minu pakendijäätmed, kui olen oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile?

Kui ettevõte annab oma taaskasutuskohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, esitab ta viimasele andmed enda poolt Eesti turule lastud pakendite koguste kohta materjaliliikide kaupa. Esitatud andmete alusel esitab taaskasutusorganisatsioon arve teenustasu/litsentsi tasumiseks. Kui ettevõte tasub arve, loetakse taaskasutuskohustus, organisatsioonile üle antud pakendikoguste osas, ettevõte poolt täidetuks. Edasi vastutab taaskasutusorganisatsioon, et tegelikult kogutakse ja antakse kogutud pakendijäätmed õigetele isikutele üle taaskasutamiseks.

Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine

Kes ja mille kohta on kohustatud arvestust pidama?

Pakendiseaduse § 24 sätestab nõuded pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamisele.
Oluline on rõhutada, et tootjad, maaletoojad ja importijad peavad ennekõike ettevõttesiseselt arvestust pidama Eesti turule lastud kauba pakendi koguste kohta, pakendimaterjali liikide kaupa. Seda tuleb teha nii taaskasutusorganisatsioonile kohustuste üle andmisel kui taaskasutuskohustusi ise täites.
Hulgimüüjatest vaheladudel, jaemüüjatel ja kauplustel, kes müüvad kaupu lõpptarbijale on kohustus arvestust pidada nende pakendite koguste kohta, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel, näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salati- jm karbid, kaubaga kaasa antavad kile- jm kotid.

Kuidas tõendada Eesti turule lastud pakendite kogust?

Et pakendatud kaup on müüdud Eesti turule tõendab ennekõike müügiarve. Kui müügiarve adressaat on Eestis tegutsev juriidiline või füüsiline isik, loetakse kaup Eesti turule lastuks. Samuti loetakse Eesti turule laskmiseks oma tarbeks kauba kasutamist.
Eesti turule laskmine on Eestis esmakordselt pakendatud kauba kättesaadavaks tegemine. Seega tuleb arvestust pidada ainult sellise pakendatud kauba pakendikoguste kohta, mis on ettevõtte poolt esimest korda (pakendatult) müüki pandud. Näiteks, kui maaletooja müüb suhkru suurtes kottides edasi hulgimüüjale, kes omakorda pakendab selle jaekaubandusele sobivatesse väikestesse kottidesse, siis tuleb hulgimüüjal, kes pakendas suhkru ringi, arvestust pidada väikeste kottide kohta ja maaletoojal nende pakendite (suured kotid) kohta, millega kaup maale toodi.
Müügiarvel on soovitav märkida ära ka kauba pakendite kogused (kilogrammides või tonnides) materjaliliikide kaupa. Seda võib teha ka eraldi kauba saatelehel.

Millised võimalused on ettevõttesiseseks Eesti turule lastud pakendite koguste arvestamiseks?

Tootjatel, kes ise pakendavad kaupa on kõige otstarbekam arvestust pidada pakendamiseks ostetud pakkematerjali või pakendite koguste kohta.
Maaletoojatel ja importijatel sõltub arvestuse pidamine kauba ja selle pakendi iseloomust jms:

· infot kauba pakendite koguste kohta võib hankida kauba müüjalt:

· sageli on kauba ostu-müügidokumentides ja/või kauba pakendil märgitud nii kauba bruto kui neto kaal, mille järgi on võimalik välja selgitada pakendi kogused;

· väga suure kaupade nomenklatuuri ja erinevate pakendite korral, mille pakendi kaalu tootja/müüja ei ole fikseerinud, võib kaubad grupeerida sarnaste (materjal, kaal) pakendite järgi ning teha iga kaubapakendi grupist valitud tootele kaalumine, mille alusel arvestatakse kogu selle grupi pakendite kogused.

Kuidas tõendada pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist?

Kui ettevõte on oma taaskasutuskohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, siis on tõendavateks dokumentideks ettevõtte ja taaskasutusorganisatsiooni vaheline leping, teenuse/litsentsi eest esitatud arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid.
Kui ettevõte on üle andnud enda poolt kogutud pakendijäätmed vastavat taaskasutamise viisi võimaldavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, on tõendavaks dokumendiks jäätmekäitleja poolt vormistatud dokument (näiteks üleandmise-vastuvõtuakt), milles kajastub mil viisil pakendijäätmed taaskasutatakse, üle antud pakendijäätmete tüüp, materjaliliik ja kogus (kilogrammides või tonnides).
Kui ettevõte taaskasutab oma tegevusega ise pakendijäätmed, siis tuleb vormistada vastavat tegevust kajastavad ettevõttesisesed dokumendid.

Kuidas tõendada raskemetallide sisaldust pakendis ja pakendi koostisosades?

Nõuded pakendite raskemetalli sisalduse kohta sätestab pakendiseaduse § 14. Nende nõuete täitmist tõendava dokumendi peaks andma pakenditootja ning imporditud pakendatud kauba korral võib seda küsida ettevõttelt kes teile kauba müüs. Samuti on võimalik lasta ise teha laboratoorsed katsed pakendite raskemetallide sisalduse kohta vastavas asutuses, kes on pädev seda hindama.

Kuidas esitada andmeid riiklikkusse pakendiregistrisse?

Pakendiregistrile tuleb esitada üks kord aastas auditeeritud andmete alusel aruanne turule lastud pakendite ja taaskasutatud pakendijäätmete koguste kohta. Aruande vormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004 määrusega nr 346 „Riikliku pakendiregistri põhimäärus“. Pädevaks andmete auditeerijaks peetakse raamatupidamise audiitoreid.
Andmeid saab esitada kas paberkandjal allkirjastatult või saates need digitaalselt allkirjastatud e-kirjaga ( pakendiregister@ic.envir.ee ). Lisainfot vaata http://www.keskkonnainfo.ee/

Milliseid andmeid ootab riiklik pakendiregister?

Ettevõttel on kohustus kord aastas esitada pakendiregistrile andmed:

Eesti turule lastud enda poolt toodetud pakendatud kaupa ja/või maaletoodud-imporditud pakendatud kauba pakendi koguste kohta pakendimaterjaliliikide kaupa ning taaskasutamisse suunatud ja/või enda poolt taaskasutatud pakendijäätmete koguste kohta samuti pakendimaterjaliliikide kaupa;
nende pakendite, mille kogumise ja taaskasutuskohustused on üle antud taaskasutusorganisatsioonile, kohta esitab ettevõtte eest andmed pakendiregistrile organisatsioon.

Kellele esitada andmed eksporditud kauba pakendi kohta?

Andmed eksporditud kauba pakendi kohta tuleb esitada Euroopa Liidu maades kuhu kaup eksporditi vastava riigi ametkonnale ja seal kehtestatud korra järgi. Ka väljapool Euroopa Liitu kaupade ekspordi korral tuleb järgida vastava riigi nõudeid ja korda.

Pakendiaktsiis

Mis on pakendiaktsiis?

Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eesti turule lastud kauba pakendit, mille taaskasutamise kohustust pole ettevõte täitnud. Pakendiaktsiis ei ole tavapärane aktsiis nagu alkoholi- ja tubakaaktsiis jne, vaid mujal maailmas toimib selline maksustamine pigem keskkonnasaastamise maksuna.
Pakendiaktsiis erineb teistest aktsiisidest selle poolest, et turule lastud kaupa maksustatakse sellega ainult juhul, kui on jäetud täitmata pakendiseadusest tulev pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustus.

Milliseid pakendeid maksustatakse pakendiaktsiisiga?

Pakendiaktsiisiga maksustatakse kõik Eesti turule lastud pakendid. Erinevatele pakendimaterjali liikidele kehtivad erinevad pakendiaktsiismäärad.
Kõrgemad tingimused aktsiisivabastuse saamiseks on seatud alkoholi- ja karastusjoogipakendile.

Kes on pakendiaktsiisi kohustuslane?

Pakendiaktsiisi kohustuslane on isik on aktsiisimaksja pakendiaktsiisi seaduse § 5 mõistes, ehk siis:

· Imporditud pakendilt maksab aktsiisi isik , kelle poolt või kelle eest deklareeritakse pakend vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes.

· Eestis täidetud pakendilt maksab aktsiisi pakendi kasutaja.

· Teisest liikmesriigist soetatud pakendilt maksab aktsiisi pakendit soetanud isik.

Ettevõttel tuleb aktsiisideklaratsioon esitada ja aktsiis maksta iga kvartali järgneva kuu 15. päevaks. Pakendi aktsiisideklaratsiooni ei ole vaja esitada aktsiisimaksjatel, kes on täitnud kehtestatud taaskasutusmäärasid. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutusmäärasid, maksab aktsiisi taaskasutusmäärast puudu jääva pakendikoguse eest.
Maksu- ja Tolliamet teostab ka järelvalvet pakendiaktsiisi deklareerimise õiguse ja tähtajalisuse üle. Maksudest kõrvalehoidumise või hilinenud maksmise korral määratakse pakendiaktsiis järelkontrolli tulemusel tehtud otsuse alusel ning rakendatakse maksukorralduse seaduses ettenähtud intressi, mis tihti võib olla suurem summa kui aktsiisisumma.

Kuidas ja kellele tasuda pakendiaktsiisi?

Aktsiis makstakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole:

· Hansapangas 221013264447

· Ühispangas 10552010959003

Aktsiisideklaratsioone võtavad vastu Tallinna ja Tartu Tolliinspektuuri tolliosakonna alluvuses olevad aktsiiskeskused, kes väljastavad ettevõtjale ka tasumiseks vajaliku viitenumbri.
Tähelepanu tuleb juhtida, et pakendiaktsiisi tasumine ei vabasta teid pakendiseadusest tulenevate kohustuste (sh taaskasutuse) täitmisest

Kuidas saada pakendiaktsiisi vabastus?

Pakendiaktsiisi seaduse § 8 sätestab aktsiisivabastuse tingimused. Peamine aktsiisivabastuse tingimus on, et ettevõte on taaskasutanud turule lastud pakendikogustest ettenähtud protsendi ulatuses pakendit.