Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa, peavad pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et oleks täidetud nii pakendiseaduse §-s 36 kui ka pakendiaktsiisi seaduse §-s 8 sätestatud taaskasutamise sihtarvud.
Pakendatud kauba turule laskmine tähendab Eestis pakendatud oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordset kättesaadavaks tegemist Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis on samuti pakendatud kauba turule laskmine.
Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja tagastamise võimalused on täpsemalt selgitatud alajaotuses KKK (korduma kippuvad küsimused).
Kui pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, on sõlminud lepingu taaskasutusorganisatsiooniga (nii tagatisrahaga pakendi kui ka tagatisrahata pakendi osas), siis on üle antud ka kohustus taaskasutamise sihtarvude täitmise osas. Kui, aga pakendiettevõtja ei ole sõlminud lepingut taaskasutusorganisatsiooniga, siis on ta kohustatud oma pakendijäätmed ise koguma ja taaskasutama. NB! Ainult tagatisrahaga pakendite kogumise kohta sõlmitud leping ei vabasta muude pakendite (ehk segapakendite) kogumise kohustusest.
Kusjuures pakendiettevõtjad, kes lasevad turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 10 kg aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on alla 20 kg aastas (iga materjal eraldi arvestatuna), on vabastatud nende pakendijäätmete kogumisest, taaskasutusest ja andmete esitamisest. Tuleb vaid arvestada turule lastavate pakendite pakendimaterjali massi, et vastavate koguste ületamisel korraldada kogumine, taaskasutamine ja andmete esitamine.
Pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutamise sihtarvud:
Alates 2009. aasta 1. jaanuarist peab taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
1) 70 protsenti klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
2) 70 protsenti paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60 protsenti kogumassist ringlussevõetuna;
3) 60 protsenti metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
4) 55 protsenti plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45 protsenti plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22,5 protsenti plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna;
5) 45 protsenti puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20 protsenti kogumassist ringlussevõetuna.
Pakendiaktsiisi seaduse §-s 8 sätestatud aktsiisist vabastuse aluseks olevad taaskasutamise sihtarvud:
1) pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha, välja arvatud metallist joogipakend, ja millest
alates 2009. aasta 1. jaanuarist taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 75%;
alates 2012. aasta 1. jaanuarist taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 85%;
2) metallist joogipakend, millest taaskasutatakse vähemalt 40%;
alates 2010. aasta 1. jaanuarist taaskasutatakse vähemalt 50%
3) alates 2009. aasta 1. jaanuarist muu pakend, mida taaskasutatakse pakendiseaduse §-ga 36 sätestatud määral.
Pakendiaktsiisist vabastuse saamisel on ka muud juhud:
1) pakend, milles on kaup, mida füüsilised isikud impordivad või soetavad teisest liikmesriigist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil;
2) eksporditud pakend;
3) välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide esinduste ning Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt koos ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaubaga diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel imporditud pakend;
4) pakend, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki, sealhulgas pakend, mis toimetatakse reisijale pardal kaasamüüdavaks kaubaks välisreise tegevale vee- või õhusõidukile.
5) Eestis turule lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend massiga alla 2,5 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist pakend massiga alla 5 kilogrammi kvartalis.