Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium - Taara-Tark / Kampaania läbiviija

Korduma kippuvad küsimused

Pakendiettevõtja

Pakend

Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja tagasivõtmise võimalused

Tagatisrahasüsteem ja tagatisrahaga koormatud pakendid

Pakendijäätmete taaskasutamine

Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine

Pakendiaktsiis


Pakendiettevõtja

Kes on pakendiettevõtja?

  • Isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, on pakendiettevõtja.
  • Isik, kes impordib ehk veab sisse (Eesti turule) pakendatud kaupa, on pakendiettevõtja.
  • Isik, kes müüb (sh edasimüüja) pakendatud kaupa Eestis, on pakendiettevõtja.

 

Millised on pakendiettevõtja kohustused?

· Pakendiettevõtja, kes müüb oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale peab neilt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed ja informeerimatarbijat pakendi tagasivõtu kohast.

· Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi.

· Pakendiettevõtja, kes ise ei müü oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab tagama oma kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtu lõppkasutajalt või tarbijalt.

· Kaupade puhul, mille pakendile on kehtestatud tagatisraha, peab pakendiettevõtja tagama, et tagatisraha oleks lisatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel ja tagasiarvestused tehakse iga tagastamistehingu käigus.

· Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogused taaskasutama selliselt, et pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud.

· Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab esitama kord aastas riiklikule pakendiregistrile auditeeritud andmed tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendite koguste ja nendest tekkinud pakendijäätmete taaskasutamise kohta.

· Hulgi- ja/või jaemüüjatel (näiteks kauplused) on kogumise ja taaskasutamise kohustus nende pakendite osas, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel (näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salati- jm karbid, kaubaga kaasa antavad kile- jm kotid).

 

Pakend

Mis on pakend?

· Pakendi peamine funktsioon on kaitsta kaupa teekonnal tootjast tarbijani.

· Pakendit kasutatakse kauba hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja/või esitlemiseks.

· Pakendiks loetakse ka samadel eesmärkidel kasutatavaid ühekorratooteid.

Mida silmas pidada kaupade pakendamisel?

· Mõtle hoolega, ehk näeb kaup atraktiivne välja ka vähem pakendimaterjali kasutades. Seega, püüa vältida liigset pakendamist.

· Eelista võimalusel korduskasutuspakendit.

· Kasuta keskkonnasõbralikke materjale, mida on võimalik materjali ringlussevõtuna uuesti taaskasutada või keskkonda minimaalselt saastades põletada energia saamise eesmärgil.

Kuidas liigitatakse pakendeid?

· Sõltuvalt taaskasutuskordadest:

· korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud kasutada oma esialgsel otstarbel mitmeid kordi;

· ühekorrapakend – kasutatav pakendina ainult üks kord.

· Lähtudes otstarbest:

· müügipakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa;

· rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale, kasutatakse kaupade kaitsmiseks või käsitsemise lihtsustamiseks; rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;

· veopakend – mõeldud teatud arvu kaubaühikute käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi.

· Pakendimaterjalide liikide järgi: klaas-, plast-, paber- ja papp-, metall-, puit- ja muust materjalist pakendid

Millisel juhul on pakendimärgistamine kohustuslik?

Vasavatalt pakendiseaduse § 23 on kohustuslik kanda pakendile või etiketile tagatisraha suurus ehk pant. Üleriigilist tagatisrahasüsteemi haldava Eesti Pandipakend OÜ pandimärgid on kehtestatud keskkonnministri 15. aprilli 2005. a määrusega nr 24 „Pakendi tagatisraha märgid“.

Millist märgistust on veel soovitav kasutada pakenditel?

  • Euroopa Liidus on kasutusel ühtne pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem (lühendid ja numbrid), mis on kehtestatud Euroopa komisjoni otsusega 97/129/EÜ. Lühendite ja/või numbrite kandmine pakendile on vabatahtlik, samuti puudub selleks kokkuleppeline tähistus (levinud on kolmest noolest kolmnurga märk). Pakendimaterjali märgistus lihtsustab pakenijäätmete käitlemist taaskasutamise eesmärgil.
  • Samuti on soovitav kasutada pakendimärgistust, mis viitab taaskasutusorganisatsiooni kogumise ja taaskasutuse teenusele/litsentsile.
  • Rahvusvaheliselt on laialt levinud pakenditel kasutada Rohelise punkti taaskasutusorganisatsiooni PRO EUROPE märki. Kuna nimetatud organisatsiooni esindajad on paljudes riikides ka välja pool Euroopat, on paljud tootjad liitunud just selle taaskasutusorganisatsiooniga ja andnud üle oma taaskasutuskohustused „rohelise punkti“ süsteemile. Eestis on PRO EUROPE liikmeks ja selle märgi ainuesindajaks MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Soovitav on kõigil „rohelise punkti“ märgiga tähistatud kaupade maaletoojatel ja importijatel kasutada pakendite taaskasutuskohustuse täitmiseks „rohelise punkti“ süsteemi Eesti esindaja teenust/litsentsi. Rohelise punkti märgiga tähistatud pakendatud kaupade tootjad on usaldanud PRO EUROPE’it oma pakendijäätmete taaskasutamiseks, kuid selliselt tähistatud kauba pakendid ei taga automaatselt taaskasutuse kohustuste täitmise tagamist Eesti territooriumil.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja tagasivõtmise võimalused

Millised võimalused on pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks ja tagasivõtuks?

· Pakendeid ja pakendijäätmeid võib koguda oma kaupade müügikohtades ja/või müügipiirkonda arvestades tehes seda ise, näiteks müüja kaasabil.

· Pakendijäätmeid saab koguda taaskasutusorganisatsiooni loodud üle-eestilise konteinervõrgustiku kaudu, sõlmides selleks nendega vastava kirjaliku lepingu ja tasudes kogumisega seotud kulud vastavalt ettevõtte poolt Eesti turule lastud pakendite koguste ning avalikustatud hinnakirja alusel.

· Pakendeid ja pakendijäätmeid saab koguda tagatisrahasüsteemi kaudu. Selle süsteemi eelised on pakendite täielik sortimine tagasivõtu koha ja täpne ülevaade pakendi ning pakendijäätmete koguste kohtas . Tagatisraha motiveerib tarbijat pakend tagastada.

Kellele sobib ise koguda pakendijäätmeid?

· Ise saab edukalt koguda oma tarbeks kasutatud kaupade pakendijäätmeid (toormepakend) või tarnides kauba lõppkasutajale ise kätte.

· Samuti saab ise koguda, kui müügipiirkond on väikesel territooriumil (näiteks toimub müük lõpptarbijale ühes kaupluses või vallas).

Kuidas koguda ise oma müügipakendi ja -pakendijäätmeid?

· Oma tarbeks kasutatud kaupade pakendijäätmed tuleb lihtsalt kokku koguda ja suunata taaskasutamisse.

· Tarnides kaupa lõppkasutajale ise kätte, saab võimalusel võtta pakendi kohe kaasa või järgmise tarne korral koguda tekkinud pakendijäätmed. Selline kogumisviis sobib paljude rühma- ja veopakendite puhul, eriti korduskasutatavaid pakendeid kasutades (tööstustesse tooraine müügi, jaemüüjatele ja teenidusasutustele kaupa tarnides jms). Samuti juhtudel, kus kauba müügiga kaasneb ka selle paigaldus lõppkasutajale sobivasse kohta (seadmed, ehitusdetailid, mööbel jms).

· Väga spetsiifilist kaupa turustades või väikesel territooriumil (ühes müügikohas) kindlale lõpptarbijast kliendigrupile kaupu müües on samuti sobiv koguda pakendijäätmed ise. Selleks tuleb müügikohta paigaldada kogumiskonteinerid, kuhu tarbija saab jätta pakendijäätmed. Samuti on lihtne koguda ka väikese hulga kindlate müügikohtade korral lõppkasutajatelt korduskasutatavaid pakendeid, paludes neil need tagastada vabatahtlikult või motiveerida neid seda tegema pakendiettevõtte enda poolt loodud tagatisrahasüsteemi abil. Selline kogumisviis on sobilik näiteks taludele, samuti väga väikese kaubaturuga ehk tarbijaskonnaga kindlate kaupade (näiteks spetsiifilised harrastuskaubad) tootjatele, kes müüvad oma kaupu ise lõpptarbijale.

Missuguse pakendi puhul tekib pakendi kogumise ja tagasivõtu kohustus?

Tavaliselt on pakendiettevõtja valduses kahesugust pakendit. Esiteks pakend, mille osas on kohustused, kuna tema on selle Eestis turule lasknud s.t on teinud esmakordselt kättesaadavaks koos oma turustatava kaubaga. Samuti on kohustused edasimüügiks või oma tarbeks kasutatava ja imprditud kauba pakendi osas. Teiseks pakend, mille puhul pakendiettevõtjal kohustust ei ole, kuna see pakend on tema valdusesse jõudnud koos Eestist sisseostetud kaubaga s.t keegi teine on selle juba Eestis esmakordselt kättesaadavaks teinud.

Kellele saab oma pakendi kogumise ja tagasivõtu kohustuse üle anda?

· Tulenevalt pakendiseadusest saab pakendiettevõtja oma pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuse üle anda ainult vastavat tegevusluba omavale taaskasutusorganisatsioonile. Sellega toetatakse nende pakendiettevõtjate huvi, kellel on sarnased kogumisvõrgustike vajadused ning soovivad täita pakendiseadusest tulenevaid kohustusi ühiselt. Koondumine ühe organisatsiooni alla, kes on loonud üleriigilise kogumisvõrgustiku, annab pakendiettevõtjale võimaluse optimeerida pakendijäätmete kogumisega ja taaskasutamisega sh ringlussevõtuga seonduvaid kulusid. Samas luuakse tarbijale kättesaadavaim pakendi ja pakendijäätmete äraandmise võimalus.

· Seadus ei võimalda delegeerida oma pakendi ja pakendijäätmete kogumise kohustusi jäätmekäitlejale, kes üksnes veab jäätmeid.

· Jäätmevedaja kaudu saab oma kogutud pakendijäätmed suunata taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale ja sel juhul on väga oluline, et jäätmevedaja tagaks pakendiettevõtjale taaskasutustõendi.

Millistel juhtudel on otstarbeks tagasivõtu kohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonile?

Valdaval osal pakendiettevõtjatest on otstarbekam anda kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile. Kindlasti kuuluvad nende hulka ettevõtjad, kes turustavad oma kaupu jaemüügis ehk kauplustes ja marketites. Näiteks ei ole ettevõtjatel, kes turustavad üle Eesti toidu- või esmatarbekaupu, otstarbekas koguda pakendeid ja pakendijäätmeid ise. Tihti on seda ka võimatu teha. Pole mõeldav koguda piimapakke või hambapasta tuube, mida tarbitakse koduses majapidamises iga kodaniku käest eraldi kokku. Ebatõenäoline on ka see, et selliste kaupade puhul on tarbija motiveeritud selle tagastamiseks müügikohta. Iseasi, kui tegemist pandiga pakendiga, mille eest tarbija saab oma raha tagasi.

Kuidas toimub pakendijäätmete kogumine ja tagasivõtt läbi taaskasutusorganisatsiooni?

  • Taaskasutusorganisatsiooni funktsioon on koondada ettevõtjate ressursid, millega korraldada ühiselt ja väiksemate kuludega pakendijäätmete kogumine ja taaskasutsmine. Enamik ettevõtjaid müüb oma kaupu üle Eesti. See eeldab ettevõtjatelt korraldada pakendite ja pakendijäätmete tagasivõttu tarbijalt üleriigiliselt. Mõeldav ei ole, et iga toidu- ja igapäevakaupu müüv tootja, maaletooja ja importija rajab ise pakendikogumispunktid. Otstarbekas on koguda sarnaste toodete pakendeid ja sarnaseid pakendeid ühe kogumissüsteemi abil. Sellise süsteemi moodustab taaskasutusorganisatsioon.
  • Tagatisrahaga pakendite kogumine toimub põhiliselt müügikohtades tagastusautomaatide kaudu ja tagatisrahata pakendite kogumine toimub üleriigilise kogumisvõrgustiku ehk avalike pakendimahutite kaudu.

 

Tagatisrahasüsteem ja tagatisrahaga koormatud pakendid

Millistele pakenditele on kehtestatud tagatisraha?

  • Vastavalt pakendiseaduse § 21 on kehtestatud tagatisraha õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi klaasisist ja plastist korduskasutuspakendile ning klaasist, plastist ja metallist ühekorrapakendile. Piiritletud on ka pakendi suurus, millele tagatisraha kehtestatakse. Pakenditele, mis on suuremad kui 3,0 liitrit ja väiksemad kui 0,1 liitrit ei ole tagatisraha kohustuslik. Karastusjookide mõiste on defineeritud Rahandusministri 3. märtsi 2005. a määrusega nr 23 „Karastusjookide nomenklatuur vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ningühise tollitariifistiku kohta“.
  • Keskkonnaministri poolt on kehtestatud ka tagatisraha suurus, mis on vastavalt pakenditüübile 0,04 eurot või 0,08 eurot.
  • Üleriigilist karastusjookide- ja vähese alkoholisisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi korraldab vastavat tegevusluba omav taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend OÜ.

Kas on võimalik kehtestada tagatisraha ka muudele pakenditele?

Seadus ei keela kasutada tagatisraha mõne muu pakendiliigi kui karastusjookide ja vähese alkoholisisaldusega jookide pakendi kogumiseks. Otstarbekas on see eriti korduskasutuspakendi kogumisel.

Milliseid eeliseid annab pakendite ja pakendijäätmete tagatisrahasüsteemi kaudu kogumine?

  • Tagatisrahasüsteemi peamiseks eeliseks on pakendite ja pakendijäätmete väga kõrge tagastusprotsent. Tänu rahalisele stiimulile koguvad elanikud suure hulga pakendeid kokku ja toimetavad kogumispunktidesse. Eriti oluline on tagastusprotsent korduskasutuspakenditel, et tagada võimalikult pikaajaline ringlus ehk  pikk eluiga pakendile.
  • Tagatisrahasüsteemis  kogutud pakendimaterjal on märkimisväärselt puhas.

Kas võib luua oma tagatisrahasüsteemi?

Iga pakendiettevõtja võib luua oma tagatisrahasüsteemi kogumaks enda poolt turule lastud pakendeid. Kui kaupa turustatakse üle Eesti jaemüügis on selline üksiku ettevõtja süsteem tõenäoliselt üsna kulukas. Võimalik on teha tagatisrahasüsteem sarnaseid tooteid müüva ja/või sarnaseid pakendeid kasutavate ettevõtjate koostöös. Näiteks kohustusliku pakendite tagatisrahaga karastusjookide tootjad asutavad üksnes vastavat tagatisrahasüsteemi haldava taaskasutusorganisatsiooni.  Kujuneb olukord, kus mitmel paralleelselt tegutseval  tagatisrahasüsteemil  on ühesugune ülesanne, mis üldvaates ei ole ratsionaalne.

Pakendijäätmete taaskasutamine

Millised on pakendijäätmete taaskasutamise viisid?

Põhimõtteliselt on kaks varianti pakendijäätmete taaskasutamiseks: materjali ringlussevõtt ja jäätmepõletus energia-soojuse saamise eesmärgil. Maretjali ringlussevõtu alaliigiks võib pidada ka biolagundamist (näiteks biolagunev kile, paber, puit). Eelistada tuleb ringlussevõttu, kus pakendijäätmetest toodetakse tooret uute toodete valmistamiseks (eriti sobivad pakendimaterjalid selleks on metall ja klaas).

Kas ettevõte saab pakendijäätmed ise taaskasutada?

Saab küll. Ise taaskasutamine tähendab seda, et enda poolt turule lastud pakendijäätmed kogutakse kokku ise ja need taaskasutatakse oma tootmistegevuses vms.

Kuhu ja kellele anda enda poolt kogutud pakendijäätmed taaskasutamiseks?

Pakendiettevõtja enda kogutud pakendijäätmed saab üle anda taaskasutamise eesmärgil ainult vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja peab vastava tehingu toimumise kohta andma ettevõtjale kirjaliku dokumendi, mis tõendab pakendijäätmete üle andmist materjaliringlussevõtu või energiataaskasutuse eesmärgil. Taaskasutamise tõend peab kajastama pakendijäätmete üleandjat, pakendijäätmete liiki, jäätmekoodi ja kogust ning üleandmise kuupäeva ja transportijat, taaskasutatud pakendijäätmete kogust ja taaskasutamise koodi.

Kes taaskasutab minu pakendijäätmed, kui olen oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile?

Kui pakendiettevõtja annab oma kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, esitab ta viimasele andmed enda poolt Eesti turule lastud pakendite koguste kohta materjaliliikide kaupa. Esitatud andmete alusel esitab taaskasutusorganisatsioon arve teenustasu tasumiseks. Kui ettevõtja tasub arve, vabaneb ta pakendiseadusest tulenevatest kohustustest organisatsioonile üle antud pakendikoguste osas. Edasi vastutab taaskasutusorganisatsioon, et temale üleantud kohustuste täitmise eest.

Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine

Kes ja mille kohta on kohustatud arvestust pidama?

  • Pakendiseaduse § 24 sätestab nõuded pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamisele.
  • Oluline on rõhutada, et tootjad, maaletoojad ja importijad peavad ennekõike ettevõttesiseselt arvestust pidama Eesti turule lastud kauba pakendi koguste kohta, pakendimaterjali liikide kaupa. Seda tuleb teha nii taaskasutusorganisatsioonile kohustuste üle andmisel kui taaskasutuskohustusi ise täites.
  • Hulgimüüjatel ja jaemüüjatel, kes müüvad kaupu lõpptarbijale on kohustus arvestust pidada nende pakendite koguste kohta, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel, näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salati- jm karbid, kaubaga kaasa antavad kile- jm kotid.

Kuidas tõendada Eesti turule lastud pakendite kogust?

  • Et pakendatud kaup on müüdud Eesti turule tõendab ennekõike müügidokument. Kui müügidokumendi adressaat on Eestis tegutsev juriidiline või füüsiline isik, loetakse kaup Eesti turule lastuks. Samuti loetakse Eesti turule laskmiseks oma tarbeks kauba kasutamist ja pakendatud kauba importimist.
  • Eesti turule laskmine on Eestis esmakordselt pakendatud kauba pakendi kättesaadavaks tegemine. Seega tuleb arvestust pidada ainult sellise pakendatud kauba pakendikoguste kohta, mis on ettevõtte poolt esimest korda (pakendatult) müüki pandud. Näiteks, kui maaletooja müüb suhkru suurtes kottides edasi hulgimüüjale, kes omakorda pakendab selle jaekaubandusele sobivatesse väikestesse kottidesse, siis tuleb hulgimüüjal, kes pakendas suhkru ringi, arvestust pidada väikeste kottide kohta ja maaletoojal nende pakendite (suured kotid) kohta, millega kaup maale toodi.
  • Müügidokumendil on soovitav märkida ära ka kauba pakendite kogused (kilogrammides või tonnides) materjaliliikide kaupa. Seda võib teha ka eraldi kauba saatelehel.

Millised võimalused on ettevõttesiseseks Eesti turule lastud pakendite koguste arvestamiseks?

  • Tootjatel, kes ise pakendavad kaupa on kõige otstarbekam arvestust pidada pakendamiseks ostetud pakkematerjali või pakendite koguste alusel.

· infot kauba pakendite koguste kohta võib hankida kauba müüjalt:

· sageli on kauba ostu-müügidokumentides ja/või kauba pakendil märgitud nii kauba bruto kui neto kaal, mille järgi on võimalik välja selgitada pakendi kogused;

· väga suure kaupade nomenklatuuri ja erinevate pakendite korral, mille pakendi kaalu tootja või müüja ei ole fikseerinud, võib kaubad grupeerida sarnaste (materjal, kaal) pakendite järgi ning teha iga kaubapakendi grupist valitud tootele kaalumine, mille alusel arvestatakse kogu selle grupi pakendite kogused. Soovitavalt võiks kirjeldatud kaalumise olla kinnitatud aktiga.

Kuidas tõendada pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist?

  • Kui ettevõtja on oma taaskasutuskohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, siis on tõendavateks dokumentideks ettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni vaheline leping.
  • Kui ettevõtja on üle andnud enda poolt kogutud pakendijäätmed vastavat taaskasutamise viisi võimaldavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale/taaskasutajale , on tõendavaks dokumendiks jäätmekäitleja poolt väljastatud taaskasutamise tõend, milles kajastub pakendijäätmete üleandja, pakendijäätmete liik, jäätmekood ja kogus (tonnides) ning üleandmise kuupäev ja transportija, taaskasutatud pakendijäätmete kogus ja taaskasutamise kood.

Kuidas tõendada raskemetallide sisaldust pakendis ja pakendi koostisosades?

Nõuded pakendite raskemetalli sisalduse kohta sätestab pakendiseaduse § 14. Nende nõuete täitmist tõendava dokumendi peaks andma pakenditootja ning imporditud pakendatud kauba korral võib seda küsida ettevõttelt kes teile kauba müüs. Samuti on võimalik lasta ise teha laboratoorsed katsed pakendite raskemetallide sisalduse kohta vastavas asutuses, kes on pädev seda hindama.

Kuidas esitada andmeid pakendiregistrisse?

  • Pakendiregistrile tuleb esitada üks kord aastas audiitori kontrollid andmete alusel aruanne turule lastud pakendite ja taaskasutatud pakendijäätmete koguste kohta. Aruande vormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004 määrusega nr 346 „Pakendiregistri põhimäärus“. Pädevad andmete kontrollijad on vannutatud audiitorid.
  • Andmeid saab esitada digitaalselt allkirjastatult e-postiga (kaur@taaratark.ee)  või autoriseeritud kasutajana veebipõhisesse andmebaasi (pakendiregister@taaratark.ee ). Lisainfot vaata http://www.taaratark.ee/

Milliseid andmeid ootab pakendiregister?

Ettevõttel on kohustus kord aastas esitada pakendiregistrile andmed:

  • Eesti turule lastud ühekorrapakendi ja käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendi  iga pakendimaterjali liigi massi kohta;
  • taaskasutatud pakendijäätmete iga pakendimaterjali liigi massi kohta sealhulgas taaskasutamise viis vastavalt pakendiseaduse §dele 6-9;
  • andmed jäätmekäitleja kohta, kellele jäätmed taaskasutamiseks üle anti ning riik, kus taaskasutamine toimus;
  • andmed audiitorkontrolli teostanud vandeaudiitori kohta;
  • nende pakendite kohta, mille kogumise ja taaskasutamiskohustused on üle antud taaskasutusorganisatsioonile, esitab ettevõtte eest andmed pakendiregistrile organisatsioon.

 

Pakendiaktsiis

Mis on pakendiaktsiis?

  • Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eesti turule lastud kauba pakend, mille taaskasutamise kohustust pole ettevõtja täitnud. Pakendiaktsiis ei ole tavapärane aktsiis nagu alkoholi-, tubakaaktsiis jne, vaid on mõeldud keskkonnasaastamist ennetava maksuna, mis motiveerib pakendiettevõtjat enda turule lastud pakendid suunama taaskasutamisele s.h ringlusse.
  • Pakendiaktsiis erineb teistest aktsiisidest selle poolest, et turule lastud kauba pakend maksustatakse vaid juhul, kui on jäetud täitmata pakendiseadusest tulenev pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustus.

Milliseid pakendeid maksustatakse pakendiaktsiisiga?

  • Pakendiaktsiisiga maksustatakse kõik Eesti turule lastud pakendid. Erinevatele pakendimaterjali liikidele kehtivad erinevad pakendiaktsiisimäärad.
  • Kõrgemad tingimused taaskasutamisele võrreldes pakendiseadusega on aktsiisivabastuse saamiseks seatud alkoholi- ja karastusjoogipakendile.

Kes on pakendiaktsiisi kohustuslane?

  • Pakendiaktsiisi kohustuslane (aktsiisimaksja) on isik pakendiaktsiisi seaduse § 5 mõistes ehk siis:

· Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik , kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes.

· Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba turule.

· Teisest liikmesriigist soetatud kauba pakendilt maksab aktsiisi pakendi soetanud isik.

  • Ettevõtjal (aktsiisimaksjal) tuleb aktsiisideklaratsioon esitada ja aktsiis maksta iga kvartali järgneva kuu 15. päevaks. Pakendi aktsiisideklaratsiooni ei ole vaja esitada aktsiisimaksjatel, kes on täitnud kehtestatud taaskasutusmäärasid. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutusmäärasid, maksab aktsiisi taaskasutusmäärast puudu jääva pakendikoguse eest.
  • Ettevõtja (aktsiisimaksja) võib oma pakendiaktsiisi seadusest tulenevad kohustused üle anda kirjaliku lepinguga pakendiseaduse § 16 lõike 2 alusel üksnes  Keskkonnaministrilt akrediteerinu saanud taaskasutusorganisatsioonile ja sel juhul on maksustamise periood kalendriaasta.
  • Maksu- ja Tolliamet teostab ka järelvalvet pakendiaktsiisi deklareerimise õiguse ja tähtajalisuse üle. Maksudest kõrvalehoidumise või hilinenud maksmise korral määratakse pakendiaktsiis järelkontrolli tulemusel tehtud otsuse alusel ning rakendatakse maksukorralduse seaduses ettenähtud intressi, mis tihti võib olla suurem summa kui aktsiisisumma.

Kuidas ja kellele tasuda pakendiaktsiisi?

  • Aktsiis makstakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Informatsiooni kontonumbrite ja viitenumbri kohta leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehelt aadressil: http://www.emta.ee/index.php?id=1680

  • Tähelepanu! Pakendiaktsiisi tasumine ei vabasta teid pakendiseadusest tulenevate kohustuste sh taaskasutamise kohustus, täitmisest.

Kuidas saada pakendiaktsiisi vabastus?

Pakendiaktsiisi seaduse § 8 sätestab aktsiisivabastuse tingimused. Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb pakendit taaskasutada seaduses ettenähtud määral maksustamisperioodi jooksul.

 

Euroopa Liit