Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium - Taara-Tark / Kampaania läbiviija

Plast

1. Faktid plasti kohta keskkonna aspektist vaadatuna, tootmise ning sellest tuleneva loodusvarude kulu kohta

Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad termoplastsed polümeerid):

Plastiku tüübid
HDPE Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid)
LDPE Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile)
LLDPE Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede koosseisus)
PET Polüetüleentereftalaat (nt pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotikesed)
PP Polüpropüleen (pakkekile, pudelite jm kastid, )
PS Polüstüreen (nt jogurtitopsid; laialdaselt kasutatakse vahtplastina – toiduainete pakendamisel, ühekordsed nõud, tööstustoodete kaitsegraanulid ja -ümbrised)
PVC Polüvinüülkloriid (nt mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, karbid, termoformeeruvate lehtedena)

* mida suurem on polüetüleeni tihedus, seda jäigem on materjal.

Tabelis nimetatud materjalid moodustavad kokku 87% Euroopa Liidu maade plastmasside kasutamismahust.

Konkreetsed faktid:

· Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas. Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide valmistamiseks

· Euroopas kasutati 2003. aastal pakendite tootmiseks 15 miljonit tonni erinevaid plastikuid, mis moodustab 37% plastikmaterjalide kogutarbest. Plastikusse pakendatakse üle 50% Euroopa kaupadest, kuid see moodustab pakkematerjalide kaalu järgi vaid 17%

· 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 18% kottidena. 27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid.

· Plastikpakendite kaal on keskmiselt vähenenud 28% võrra viimase 10 aasta vältel.

· Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen – keskmiselt kasutati 2001. aastal 10 kg inimese kohta. Lääne-Euroopas oli polüetüleeni kasutus 2001. aastal keskmiselt 35 kg inimese kohta aastas. Euroopas kasutatakse 63% polüetüleenist pakendite tootmiseks.

· Vahtpolüstüreeni tootmist alustati 1940-ndate aastate lõpus - firma BASF tõi turule STYROPOR-i. Vahtpolüstüreen sisaldab 95% õhku, materjali tihedus on 10-50 kg/m3 31% vahtpolüstüreenist kasutatakse pakenditena.

· Polüvinüülkloriidi toodetakse vinüülkloriidi monomeerist, mis omakorda saadakse etüleendikloriidi krakkimisel. Polüvinüükloriidi tootmiseks vajalik kloor saadakse keedusoola lahuse elektrolüüsil, seega on PVC „ainult” 43% naftapõhine 8% PVC kasutatakse pakendite tootmisel.

· Polüvinüülkloriidi tootmisel on kasutuses 2 meetodid – emulsioonmeetod ja suspensioonmeetod. Euroopa Liidus on valdav suspensioonmeetod, Ameerika Ühendriikides emulsioonmeetod.

· Esimesed PVC tooted tulid turule Ameerika Ühendriikides 1920-ndate lõpus.

· Polüesterplastikud nagu polüetüleentereftalaat tulid turule 1950. aastal. Valdavalt toodetakse nendest kiudmaterjale – kogu maailmas 16 miljonit tonni aastas, pakkematerjalide tootmiseks kulub kuni 7 miljonit tonni aastas.

· 1,5 liitrine PET karastusjoogipudel kaalub 40-45 g, mis on umbes 10 korda vähem, kui sama mahuga klaaspudel. Viimastel aastatel on üha rohkem kasutama hakatud PET korduskasutus pakendit –Skandinaaviamaades, Saksamaal, Hollandis ja Šveitsis. PET korduv kasutatav pudel kaalub 80 g.

 

Võrdlevad/analüüsivad/näitlikud faktid

· Plastikute tootmise kohta:

 

Näitaja

Plastik

PE

PP

PS / vahtPS

PET

S-PVC /

E-PVC

Kasutus Lääne-Euroopas pakendite tootmisel 2002

milj. tonni aastas

7,46

2,73

0,366 / 0,277

2,17

kokku 0,445

Kasutuse kasv maailmas

2 korda

(1987-2001)

?

3,2 korda

(1980-2000)

~9 korda

[1989-2005]

?

Monomeeri kulu, kg/t (EL keskmine)

1018-1027

ligikaudu PE

910 / 940

830-1040 + 320-380 etüleenglükooli

?

Energiakulu, kWh/t

(EL keskmine)

680-1075

ligikaudu PE

411 / 500

580-3317

(vahemik)

750-1160 / 2050-3110

Veekulu, m3/t

(EL keskmine)

1,8-2,9

ligikaudu PE

1,7 / 6,0

0,1-122

(vahemik)

3,1 / ?

(näidistehas)

Orgaanilise aine heide vette, KHT g/t (keskm)

62-68

ligikaudu PE

40 / ?

kuni 16000 (enne puhastit)

770 / 1000

LOÜ heide õhku, kg/t

(EL keskmine)

0,7-2,4

ligikaudu PE

0,12 / 0,7+2,5 kg/t pentaani

Kuni 2,16

0,059 / 1,2 vinüülkloriidi

Tavajäätmete teke, kg/t (EL keskmine)

1,1-2,8

ligikaudu PE

4,0 / 8,0

kuni 25,0, lisaks kuni 18,0 kg/t polü-meerijäätmeid

?

Ohtlike jäätmete teke, kg/t (EL keskmine)

2,7-4,6

ligikaudu PE

0,6 / 3,0

kuni 0,8

0,12 / 1,2

o Toote elütsükli analüüs „hällis hauani” ei ole mudel, mis annab ühese vastuse absoluutse keskkonnasäästlikkuse kohta. Kõige paremini saab võrrelda eri materjalidest pakendite keskkonnamõju, kui neid kasutatakse samal eesmärgil samades tingimustes (kaupade transpordikaugused, piirkonnas välja kujunenud jäätmete kogumissüsteemid, jm). Näiteks on toodud kokkuvõtet Saksamaal tehtud uuring, kus võrreldi ühekorra PET pudelit klaasist korduvkasutatav pudeliga:

o Kui PET taara koguda kokku korraldatud olmejäätmeveoga ja taaskasutamist ei toimu, siis kahe süsteemi summaarsel keskkonnamõjul ei ole olulisi erinevusi.

o Kui PET taara koguda kokku pandipakendi süsteemiga ja saata pudelid arengumaadesse ümbertöötlemiseks, siis on selge eelis klaasist korduvkasutatava pudeli. Ent kui ümbertöötlemine toimuks Euroopas, siis klaas-pudeli eelis kaob.

 

2. (levinud) plastpakendi kasutamisest tuleneva keskkonnamõju ja looduse saastumise kohta

Plastikmaterjalide keskkonnamõju kohta on arvamusi ühest äärmusest teise. Ühel pool on tootjad, kes väidavad, et ükskõik millisel tegevusel on keskkonnamõjud, kuid neile mõjudele tuleb vastandada tootest saadav kasu. Teisel pool on „rohelised”, kes arvavad, et taastumatul ja ammenduval ressursil põhineva ja suurte tootmise kui toote keskkonnamõjudega materjalide kasutamine ei ole õigustatav ja need tuleb asendada ohutumatega – eelkõige puudutab see PVC plastikut.

Näiteks roheliste argumendile, et plastikud põhinevad naftal on tootjatel järgmine vastus – jah, nii see on, kuid plastikud tänu oma kergusele ja vastupidavatele omadustele aitavad muudes valdkondades kasutatavat naftat kokku hoida – vähenevad kütusekulud transpordil (45% maailma naftatoodangust) ja soojusenergiaga varustamisel (42% maailma naftatoodangust). Väidetavalt kui loobuda plastpakendite kasutamisest, suureneb pakkematerjalide kulu 290% kaalu järgi; plastikpakendite tootmiseks kuluv energia on üle kahe korra väiksem, kui nende kasutamisel saavutatav energia kokkuhoid.

Järgnevalt on esitatud ülevaatlik tabel eri plastikute eeldatavast keskkonnamõjust. Pakendites kasutatavad plastikmaterjalid on püütud iga näitaja osas ka pingeritta seada – 1. koht tähendab kõige suuremat riski mõju avaldumiseks, 5. koht kõige väiksemat.

Näitaja

Plastik

PE

PP

PS / vahtPS

PET

PVC

Toorainete ohtlikkus

Eteen [1]

3.-4.

Propeen1

3.-4.

Stüreen / pentaan [2]

2.

Tereftaalhape, etüleenglükool [3]

5.

Kloor, etüleendikloriid, vinüülkloriid [4]:

1.

Energiakulu tootmisel [5]

80 GJ/t

3.-4.

111 GJ/t

1.

87 GJ/t

2.

78 GJ/t

3.-4.

57 GJ/t

5.

Lagunemine keskkonnas

Üks keemiliselt vastupidavamaid plastikuid, kuid lagunemine sõl-tub lisanditest, valguse juurde-pääsust, jm.

5.

Keemiliselt ei ole väga vastu-pidav, samas lagunemine sõl-tub lisanditest, jm.

4.

?

Eeldatavalt sõltub lisanditest

2.-3.

Võrreldav klaa-siga, kuid teatud juhtudel võib le-kitada atseetalde-hüüdi, samuti katalüsaatorina kasutatavat anti-monoksiidi.

2.-3.

PVC sisaldab sta-biliseerijana ja plastifitseerijana ftalaate jm kahju-likke ühendeid, mis tasapisi plas-tist välja lekivad

1.

Põletamine

Kilet saaks põletada kodus.

Suurema koguse põlemisel tekib formaldehüüdi, akroleiini, jm.

5.

Põlemisel tekib formaldehüüdi, akroleiini, jm.

4.

Põlemisel 800-900 oC juures tekivad polü-aromaatsed süsivesinikud (PAH), jm.

2.-3.

Põleb suhteliselt halvasti, võib veidi suurendada raskmetallide heidet.

2-3.

Klooriühendid on dioksiinide alli-kaks ja PVC põ-lemisel tekib ka vesinikkloriidi

1.

Materjalina taaskasutus

Taaskasutatakse eelkõige kilet, aga ka muud.

Materjal helves-tatakse või gra-nuleeritakse.

Tehakse torusid jm, aga ka kanistreid jm toiduga mitte kokku puutuvaid pakendeid.

Tehniliselt või-malik, kuid PP eri liigid ei ole koos töödel-davad. Pakendi-jäätmete puhul lisandub ka vajadus saada võimalikult puhas materjal.

Võimalik asendada EPS tootmisel osa toorainest, toota plastikesemeid nagu karpe, nagisid, lille-potte jms.

PET pudeleid taaskasutatakse PET kiudmater-jali tootmisel. Võimalik ka la-gundada – saa-dakse tereftaal-hape ja etüleen-glükool.

Võimalik toota samalaadseid too-teid, samuti ter-miliselt lagun-dada ja toota kemikaale

Tabelis on eksperthinnang, mis põhineb Juhan Ruudu kogemustel (põhjuseks asjaolu, et enamikes allikates esitatud „faktid” ei ole neutraalsed – näiteks asjaolu, et millegipärast tuuakse välja 1996. a. andmed, kui räägitakse, kui palju naftast kulub plastikule; samas muud numbrid on olemas 2003/4 aasta kohta).

Muid fakte keskkonnamõju kohta:

 

· Ameerika Ühendriikides oli plastiku osakaal olmejäätmetes 1960. aastal alla1%, 2003. aastal ligikaudu 11 %. Suurim osakaal on plastikpudelitel jm plastpakendil.

· Lääne-Euroopas suurenes plastikmaterjalide tarbmimine aastatel 1991-2002 64 kg aastas inimese kohta kuni 95 kg/a/inimene. Hinnanguliselt moodustasid plastikujäätmed 2002. aastal 8% olmejäätmete massist, kuid 20% mahust.

· Iirimaal kasutati 2002. aastal poeskäimisel 1,2 miljardit plastikkotti, mis teeb üle 300 koti aastas elaniku kohta. Kui kehtestati maks 0,15 €/kott, langes 3 kuuga plastikkottide kasutus 90%.

· Plastikpakendite jäätmed on mitmete turismipiirkondade nuhtlus – tekitavad visuaalse reostuse. Näiteks Korsika saarel on kaalutud kilekottide keelustamist.

· Plastikujäätmed on kõrge kütteväärtusega (HDPE, LDPE, PP – 45 MJ/kg, PVC - 22 MJ/kg, toiduainete segapakend – 45 MJ/kg, muu segapakend – 37 MJ/kg; võrdluseks kütteõli ~40 MJ/kg, kivisüsi kuni 25 MJ/kg), mistõttu plastiku osakaalu suurenemisega jäätmevoos peavad olemasolevad jäätmepõletus-tehased hakkama jäätmeid segama madalama kütteväärtusega materjaliga.

· Lääne Euroopas moodustasid taaskasutamiseks kokkukogutavatest plastiku-jäätmetest rohkem kui 80% pakendijäätmeid. 2000. aastal koguti keskmisel 8,7 kg/a inimese kohta plastikpakendeid ja 1.8 kg/a muud plastikut.

 

3. Keskkonnasäästlikkuse kohta, mida saavutatakse plastpakendite taaskasutamisega

Plastikjäätmete taaskasutamisel on järgmised positiivsed mõjud:

- hoitakse kokku ressursse;

- väheneb vajadus uute jäätmekäitlusrajatiste järele (prügilad, jäätmepõletustehased);

- väheneb kasvuhoonegaaside heide.

Plastpakendi taaskasutamiseks kogumisel on kriitiliseks teguriks kogutava materjali puhtus. Kui kile jm kergekaaluline pakend on saastunud toiduga, siis puhastamiseks ja taaskasutamiseks kuluva energia jm ressurside kulu ei ole majanduslikult ega keskkonnakaitseliselt põhjendatud. Seetõttu kogutaksegi elanikelt taaskasutamiseks peamiselt karastusjookide plastiktaarat, kuna saadakse enam-vähem puhas materjal.

Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Plastiku tootmisel on energia kõige suurema osakaaluga ressurss, mis moodustab 72-91% kogu polümeeri ressursivajadusest, samas on polümeerist toote valmistamise energiavajadus 6-20%.

Taaskasutatud plastikust polümeeri tegemine on väiksema energiamahukusega kui „looduslikust” toormest saadav polümeer: PET helbed 62-92% võrra, LDPE kile granulaat 38 % võrra, HDPE pakendi taaskasutamine 77% võrra.

 

Näited kus materjali taaskasutada saab:

Kõiki plaste saab ümber töötada mitut moodi:

· Vana plasti sulatatakse üles ja sellest saab teha uusi plastesemeid (nt varasemaga ühesugust toodangut).

· Kasutatakse tekstiilitööstuses jm kiudude tootmisel.

· Seda võib uustoormest saadud plasti või teiste polümeeridega segada või kasutada niisuguste asjade jaoks, mille suhtes erilisi nõudeid ei esitata, nt materjalimahukate müratõkkeseinte valmistamiseks.

· Vanaplastiga saab lamineerida paberit või muud materjali.

PET pudeleid on hakatud koguma muudest materjalidest eraldi, kohati eraldatakse ka pudelid värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse võõrmaterjalid nagu etiketid jm. ning helvestatakse. Helbeid kasutatakse PET kiud-materjalide tootmisel. Maailmas taaskasutatakse praegu 1,5 miljonit tonni PET jäätmeid aastas. Prognoositakse, et aastaks 2010 ületab ainuüksi Euroopas taaskasutav kogus miljoni tonni aastas.

PVC pudelitest saab toota mitte-toiduainete pudeleid, torusid jm ehitusmaterjale, kingataldu, jm.

Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Võib sisaldada kuni 10% PVC. Saadakse süsvesinike segu, mida kasutatakse plastikute tootmisel. Kui PVC sisaldus on > 30%, saadakse esmajärjekorras vesinikkloriidi, aga ka erinevaid süsvesinikke. Samas on see katsetusjärgus, mistõttu ei ole teada majanduslik ja keskkonnakaitseline tasuvus.

Valdav osa Eestis kogutud plastist (karastusjookide PET pudelid) pestakse, purustatakse ja saadud helvesmaterjal müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt. Teistest plastikmaterjalidest kogutakse Eestis ümbertöötlemiseks pakkekilet. Muude kiledega ei tegeleta, kuna materjalid on erinevad ja kogused väikesed.

Plastjäätmete identifitseerimise koodid:

Plastjäätmete identifitseerimise koodid

1

PET

2

HDPE

3

PVC

4

LDPE

5

PP

6

PS

7

muu

Plasti taaskasutamise võimalustest Eestis

Selle pakendiliigi käsutamine ja tekkivate jäätmete kogus näitab kasvavat trendi. Erinevate plastpakendite kogumine, sortimine ja taaskasutamine on kallis ning seetõttu valdavalt või­malik vaid lisafinantseerimise abil. Et plastmaterjali ümber töötada, peab kogutud plastpakendijääde olema eelnevalt puhastatud. Sorditud plastikul on suhteliselt väike väärtus, kuid sortimis- ja veokulud on üsna kõrged. Seetõttu oleks selle materjali puhul mõttekas rääkida kulust ühe sorditud ühiku kohta, mitte kulust tonni kohta. Ümbertöötatud plastiku kõrge hind võrreldes esmasest toormest toodetud plastikuga on samuti takistuseks sellele turu leidmisel.

Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist. Majanduslikult kõige efektiivsem on plastist (PET, PE) pudelite ja konteinerite kogumine ja taaskasutamine, mis aga moodustavad vaid ligikaudu 20% plastpakendite kogusest. Teiste plastpakendite (nt kiled) kogumine ja ümber­töötamine on palju kulukam. Kuna Plastijäätmeid on väga erinevaid ja nende kõikide kogu­mine läheks väga kulukaks, on enamik EL liikmesriike keskendunud PEHD-, PET- ja PVC-pudelite ning kanistrite kogumisele.

Ümbertöötatud plastil pole alati neidsamu tunnusjooni, mis toormaterjalil, ning traditsiooni­lised mehaanilised ringlussevõtutehnikad, mis põhinevad plastijäätmete sulatamisel ja pressi­misel, on kulude ja efektiivsuse mõttes piiratud. Plastijäätmete materjalina ringlussevõtuga

kaasneva madalama kvaliteedi ja tehniliste piirangute tõttu peab plastikule leidma uued turud ja kasutusvõimalused.

2002. aasta seisuga töötas Eestis kolm plasti (PET) ümbertöötavat tehast. Kahes neist PET-pudelid pestakse ja purustatakse ning saadakse helvesmaterjal, mida saab kasutada teisese toormena uute plasttoodete valmistamiseks või muuks otstarbeks. Valdav osa PET-ist helvesmaterjalist praegu eksporditakse, kuna paremad turustusvõimalused on välisriikides. Hiiumaal tegutsevas plastitehases on seadmed plasti sh plastpakendi jäätmete pesemiseks/puhastamiseks. Seal toodetakse Eestis ainukesena taaskasutatud materjalist kilet jm plasttooteid. Eestis on juurutatud ka tehnoloogia, mis võimaldab kasutada teisese toormena erinevaid plastiliike, valmistades neist ehitus- või muid detaile. Teisese toormena töötavad plasti ümber ka mitmed plastpakenditoojad.

Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena, võttes seejuures arvesse vastavate õigusaktide nõudeid.

Plasti taaskasutamisel tuleks esmajoones keskenduda kergemini kogutavatele ja ümber-töötatavatele pakendimaterjaliliikidele (PET, PE). Plastpakendi vähendamiseks tuleks raken­dada ka majandusmeetmeid, sest selle pakendiliigi taaskasutamine on Eestis üks kulukamaid ja problemaatilisemaid.

 


[1] Eteen ja propeen on äärmiselt tuleohtlikud gaasid

[2] Stüreen on tuleohtlik, kahjulik sissehingamisel, ärritab silmi ja nahka; pentaan on äärmiselt tuleohtlik, mürgine veeorganismidele

[3] Tereftaalhape ärritab silmi ja nahka, etüleenglükool on kahjulik allaneelamisel. Tereftaalhapet saadakse omakorda ksüleenist, mis on tuleohtlik, kahjulik sissehingamisel ja nahale sattumisel ning ärritab nahka.

[4] Kloor on mürgine sissehingamisel, ärritav ja väga mürgine veeorganismidele; etüleendikloriid tekitab katseloomadel vähktõbe, on väga tuleohtlik, kahjulik allaneelamisel ja ärritav; vinüülkloriid tekitab inimesel vähktõbe ja on äärmiselt tuleohtlik.

Euroopa Liit